Shipi ayulee süpüla anaa
Shipi ayulee süpüla anaa (alijunaiki: Plantas curativas) Naa wayuukana aneeshi waneepia süka wunu'u eekei anain süpüla wane wanülü otta müsia süpüla pasiirüa.
Jukuwa'ipa wayuu jüpüla anaa
anaataaTü juku'aipakat wayuu jüpüla anaa atüjaaneesü tü jünainkat otta jamaku'aipalin jia, jiasa yalejee yaa e'itaanüsü jipinaseinjatükat. Piama juku'aippa jüpüla ji'itanüin jipinase ma'aka ayuulii otta tü wanülü'ükat. Tü wanulü'ükat jiiyajüin wanee Ouutsü. Jupüla jiiyajüin eesü jü'lapüjaale jütüma jüseyuu.
Tü ayuuliikat eesü jüpüla jiiyajüin wane Ouutsü otta wayuu eekai julüjain jaa'in tü eiyajaakat. Tü ayuuliikat aapüsü jütüma a'yatawaa jüpüla ka'i, joutai otta juya. Juküaippa tüü
watta jaalii tüü jipinasekat wayuu, ashajünüinjatüka'a tü wunu'u anakalü jüpüla eiyajaa:
Choote
anaataaTü chootekat anasü tü jüpanakat a'lakajuushin jüpüla oo'ojünaa jütüma wane wayuu eekai sarampioonain, anasü jüpüla e'ikawaa, tüü jüchonkat anasü jüpüla e'ishojia eküülü.
Aruwalo'u
anaataaTü aruwalo'ukat anasü jüpüla atunkaa nümüin wayuu eekai nnojoleein atuinkeein, asünüsü apoolojuushin, anasü jüpüla shunui.
To'lopana- Kapooyo
anaataaAnasü tü jüpanakat to'loopona-kapooyo, a'yajünüsu jaa'ü jimecha siki jüpüla e'itaana jünain ourulaa. Anasü jira tü jüchonkat jüpüla kanapainyüü.
Samuttapai
anaataaTü samuttapaikat anasü jüpüla shunui, a'lakajünüsü jümaa paneera, asünüsü apünüintua jüpüla ka'ika.
Maluwa
anaataaWunu'u jemeta eejuu, anasü jüpula watta jaalii kasa, tü wunu'ukat otta tü jüpanakat oo'ojunüsü jütüma tepichi, ajapünaasü juulia o'uu.
Rülipü- Rülipi
anaataaAnasü tü jüpanakat süpüla yülaa, e'itaanüsü jaa'u tü jiipü yütsükat, tü jushulakat anasü jüpüla ishaa je jüpüla shunui.