Juriicha / Juriichi (alijunaiki: vísceras de ovejo o chivo fritas con cebo o aceite) shia wanee eküülü, aainjünüsü sünainjee shiyülain sümaa shi'iruku anneerü, otta müsia kaa'ula. Ka'akasü süle'e, süpana, süsoso, saa'in, so'oroloin, süliipütche, sumüchetse jee sü'wüi.[1]

Juriichi sünain kettaain shia

Saainjiapala tü juriichikalü anaataa

Palajanaa, o'lojunusü süka wüin tü shiyülainka süpüla wuleinjatüin shia, tü süle'eka, otta müsia tü süwuikalü o'lojunusü jee ooijünüsü süka wüin ja'isü; o'yonojunüsü jouyuwai supushuwa'ale, süpüla sujuriichajünüin, süka saü'süka, eesü sujuriichajünüin süka seita, acheküsü sujuriichajünüin palajana tü susosoko, süpüla nnojoluin samantüinjatüin shia. O'yotunaka yootchon wuin shira süpüla ja'wawachoinjatüin tü süle'eka jee süwüi, mapa ejitünüsü ichii sheemetia. O'ulaanüsü sünain poolotüin shia. Motsopa shira, ajuriichijaasü shimüiwaa süka saüsüka. Tü maka ekünüsü sünain ja'in, müleka saamatüle shia, aseepüjaasü.[1]

Aainjünapü'üsü wane mi'iraa icha Maiko'u süpüla ee'iyatünüin tü shiküinka wayuu namüin na kamalainka amüin tü sukuwa'ipaka na wayuukana.[2]

Sai'wana tü juriichikalü anaataa

Ekünüsü jo shia sümaa wuiirü, yaja, areepa, ai, roo, püla'ana, piruuwa, kineeya a'lakajuushi. Eesia maiwanain shia. Sünain wane kottirawaa, alapajaa, e'itanüsü areepa a'ajaaushi, ai a'lakajuushi, otta müsia roo, sa'ato'u.

Shi'ipajee sukuwa'ipa anaataa

  1. 1,0 1,1 Gastronomía de los Wayuu: Friche
  2. Inició la decimotercera edición del festival del friche en Maicao